Kontakt

Maret Härm-Tilk

Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Keskusega olen olnud seotud alates 2021. aastast. Elus on mul olnud head võimalused õppimiseks ja enesetäiendamieks. Lisaks magistrantuurile psühholoogias ja õigusteaduses olen omandanud kõrhariduse rahvusvahelises ärijuhtimises.  Lisaks tööle haridussüsteemis õpetaja, koolitaja ja psühholoogina on mul pikaajalised töökogemused meeskonna liikmena ja juhina nii avalikus kui ka erasektoris.

Usun, et kõigil meist on olemas sisemised ressursid, mida on võimalik koostöös üles leida ja suunata unikaalse efektiivse lahenduseni.

Anna-Maria Mustkivi

Alustasin 2020. aastal pärast gümnaasiumi lõpetamist õpinguid Tartu Ülikoolis eripedagoogia ja logopeedia bakalaureuseõppes, mille lõpetasin 2023. aasta suvel. Seejärel jätkasin õpinguid Tartu Ülikooli magistriõppes ning selle lõpetamisel sai minust 2025. aastal logopeed. Valisin logopeedi eriala, sest õpingud hõlmavad teadmisi pedagoogikast, keeleteadusest, meditsiinist ja psühholoogiast, andes laiapõhjalised teadmised tööks lastega, kes vajavad lisatuge.

Heli Räli

Lõpetasin Tartu Ülikooli logopeedi ja eripedagoogina. Olen aastaid töötanud erivajadustega laste õpetajana erikoolis ning  logopeedina nii koolis kui ka lasteaias. Oma töös olen kokku puutunud väga erinevate probleemidega ja erivajadustega. Iga laps on ainulaadne ja erakordne, ei ole kaht ühesugust last.  Seetõttu lähtun alati konkreetsest lapsest ja tema vajadustest. Logopeedi kõige suuremaks abiliseks on lapsevanemad, kes räägivad ning suhtlevad pidevalt oma lapsega. Tulemuste saavutamiseks on oluline kõigi lapsega tegelevate täiskasvanute koostöö ja ühtsed arusaamad.

Iryna Sytnik

Oman logopeedi töö kogemusi 28 aastat. Logopeedina olen töötanud nii lasteaias kui koolis. Praegu töötan Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Keskuses, täiendades end oma eriala raames pidevalt. Võin julgelt kinnitada, et logopeedi töö on minu kutsumus, sisemine meeleseisund ja missioon laste kõneraskuste parandamises. See on kõne- ja häälikute korrigeeriv töö, mis hõlmab hingamisharjutusi, logorütmikat, artikulatsiooni- ja sõrmemänge, soo-jock teraapiat, kinosioloogia elemente, didaktilisi harjutusi.

Mängides, korrates, arendades ning nautides koos lapsega märgatavaid õnnestumisi, saavutan koos lapsega olulisi ja vajalikke muutuseid, mis loovad aluse lapse edukaks tulevikuks ja eluks.

Kairi Aavik

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli logopeedia magistriõppe ning töötanud peamiselt eelkooliealiste lastega. Oma töös pean oluliseks lapsest lähtuvat lähenemist – arvestan lapse huvide, tugevuste, vajaduste ja talle sobiva õppimisviisiga. Soovin, et logopeediline tegevus oleks lapse jaoks tähenduslik ja motiveeriv ning toetaks tema julgust ja soovi suhelda. Suhtlemise toetamisel kasutan vajadusel ka piltkommunikatsiooni ning teisi kõnet toetavaid ja asendavaid vahendeid.
Minu jaoks on oluline, et igal lapsel oleks võimalus väljendada oma soove, mõtteid ja vajadusi ning osaleda suhtluses aktiivselt, sõltumata sellest, millisel viisil ta suhtleb. Pean väga oluliseks, et logopeediline tugi ei jääks ainult teraapiakabinetti. Teen koostööd lapsevanemate, õpetajate ja teiste tugispetsialistidega, et leida lapse jaoks toimivad lahendused ning toetada tema suhtlemis- ja kõneoskusi ka igapäevastes olukordades.

Liisa Reimann

Olen senisel eluteel töötanud lasteaias õpetajana, asenduskodus kasvatajana, erihoolekandes tegevusjuhendajana ja SRT-s eripedagoogina. Need aastad on mulle andnud hindamatu väärtusega kogemusi ning lõpuks aitasid leida selle, mis õige ja oma. 2024 aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis logopeedi eriala.

Logopeedi ja emana tean, kui oluline on lapse suhtlusoskuste varajane toetamine. Olen veendunud, et parimaid tulemusi näeb, kui sekkumistegevused toimuvad vara ning ülesandeid lahendatakse kompleksselt. Lisaks on aastatepikkune töökogemus mulle õpetanud, et parimaid tulemusi on võimalik saavutada hea kontakti, sõbraliku suhtumise ning järjepideva töö tulemusena. Nagu on öelnud Helje Möller, et logopeed võib oma kabinetis imesid korda saata, kuid kui perekond või teised abivajajaga tegelevad spetsialistid (lasteaias ja koolis tugimeeskond, õpetajad; haiglas ravimeeskond) ei toeta, ei jõua oskused kabinetist välja.
Naudin lastega mängimist ja nende õpetamist. Eriti meeldib mulle näha sära nende silmis, kui nad on õppinud selgeks uue oskuse.

Madli Kallas

Astusin töömaailma lasteaiaõpetajana ja nautisin seda tööd kogu hingest üle kümne aasta. Sealt saadud kogemused suunasid mind taas õppima ning 2025. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli logopeedia eriala.

Laps veedab olulise osa oma päevast lasteaias, seega on seal võimalik aegsasti märgata kommunikatsiooniraskusi ning toetada last ja teda ümbritsevaid inimesi varakult. Lasteaialapse arendav tegevus on mäng ning seetõttu püüan teraapiad võimalikult mänguliseks muuta, sest uue oskuse omandamine on juba niigi pingutustnõudev. Tunnen koos lapsega rõõmu tema väikestest kordaminekutest, mida laps saavutab.

Maive Toom

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoog-logopeedi erialal. Alustasin oma erialast tööd kliinilise logopeedina polikliinikus ja seejärel Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses, kus oli võimalik töötada inimestega imikueast vanuriteni. Aastast 2000 on mu põhitöökohaks olnud praegune Haapsalu Põhikool, kus tegelen õpilaste suulise ja kirjaliku kõne arendamisega.

Epp Possul

Olen omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi eripedagoogika erialal.

Olen Haapsalu Linna Algkoolis pikalt töötanud eriklassi õpetajana. Koolis õpetan eesti keelt I ja II kooliastmel õppivatele õpilastele. Igapäevaselt olen lisaks eripedagoogitööle ka klassijuhataja. Minu töö põhifookus on lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste toetamisel. Kõige tänuväärsemaks pean oma töös seda, kui näen lapse silmis siirast rõõmu uue oskuse omandamise või ülesande iseseisva lahendamise üle.

Usun, et parimate tulemuste saavutamiseks on alati abiks sõbralik suhtumine, järjepidev töö ning koostöö kõigi osapoolte vahel.

Gerli Aun

Eripedagoogina toetan lapsi nende õppimise ja arengu teel, lähtudes eelkõige lapse individuaalsetest vajadustest, tugevustest ja võimalustest.
Minu varasem töökogemus lasteaias ja koolis on kinnitanud, kui oluline on lapse jaoks kannatlik, järjepidev ja teadlik toetamine ning kui suur rõõm on näha tema arengut ja eduelamusi. Minu jaoks on oluline ka hea koostöö õpetajate ja lapsevanematega, sest usun, et üheskoos saame lapse arengule kõige rohkem kaasa aidata.

Karin Truu

Olen omandanud magistrikraadi eripedagoogikas Tartu Ülikoolis. Olen töötanud erinevas vanuses ja erinevatel õppekavadel õppivate lastega nii koolis kui lasteaias. Hetkel on minu töö sisuks lasteaiaealiste laste tunnetusprotsesside arendamine, õpioskuste eelduste kujundamine, lugemis-ja kirjutamisvalmiduse, matemaatiliste oskuste ning kõne ja kommunikatsiooni arendamine. Eripedagoogina pean oluliseks usaldusliku kontakti loomist lapsega, individuaalset lähenemist ja koostööd. Usun, et laps areneb seda võimalust mööda, mis talle antakse.

Maria Võrklaev

Olen lõpetanud eripedagoogika eriala bakalaureuse Tallinna Ülikoolis ning magistrantuuri Tartu Ülikoolis.

Eripedagoogina olen seni töötanud koolis valdavalt I ja II kooliastmes. Koolis töötades on fookus peamiselt lugemis- ning kirjutamisraskustega õppijate toetamisel.
Enda töö juures teeb mulle rõõmu, kui näen edusamme, olgu need siis väikesed või suured. Enam rõõmustab, kui näen rõõmu õpetajates ja lapsevanemates, mille saavutatud eesmärgid endaga kaasa toovad.

Enda töös pean oluliseks võtmeks muutuste tekkimisel järjepidevust – järjepidevust erinevate võtete kasutamisel nii klassiruumis kui ka koduses keskkonnas.

Merle Muru

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri logopeedia ja eripedagoogika erialadel. Käesolevalt töötan kooliealiste lastega, kes vajavad eripedagoogilist või logopeedilist tuge. Õpilase toetamisel pean kõige olulisemaks, et laps/nooruk, lapsevanemad, õpetajad, tugispetsialistid ning teised last/noort ümbritsevad täiskasvanud teeksid koostööd ning seaksid ühiselt  lapsele/noorele jõukohased eesmärgid ning tegutseksid vastavalt seatud eesmärkidele.

Berit Viickberg

Õpin Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika BA. Minu teekond selles valdkonnas algas 2016. aastal kui ma suvel puuetega laste laagris huvijuhina tööd alustasin. Enne sotsiaalpedagoogina tööle asumist olin kaks aastat tugiisik, mis andis mulle väärtusliku praktilise kogemuse ja kindla aluse edasiseks tööks lastega.

Oma töös pean oluliseks järjepidevust ja avatud suhtlust ning seda, et laps tunneks, et teda päriselt kuulatakse. Pean oluliseks aluseks ka tugispetsialistide omavahelist koostööd. Usun, et just turvaline ja toetav suhe loob aluse muutustele ja arengule.

Katre Jõgisaar

Olen lõpetanud Tartu Ülikool Pärnu Kolledži sotsiaaltöö korralduse eriala. Õppides kolledžis, käies väga erinevatel õppekäikudel ja parktikatel sain aru, et lapsed ja noored on need, kellega mina tahan töötada.

Pean oluliseks laste sotsiaal-emotsionaaloskuste arendamist. Leian, et märgata ja tunnustada tuleb iga väikest positiivset arengut. Arvan, et ka tagasilöögid kuuluvad arenemis- ja õppimisprotsessi juurde. Olen seda meelt, et koostöös peitub jõud.

Katrin Tiido

Olen hariduselt sotsiaalpedagoog. Omandasin erialase magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Koolis olen töötanud 35 aastat,  viimased 12 aastat on minu tööks koolis olnud sotsiaaltööga ja sotsiaalpedagoogikaga seonduv.

Me elame tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Muutume meie ise ja inimesed meie ümber, ka õpilased. Oma töös pean arvesse võtma kõike inimest (õpilast) mõjutavat, sest see, kuidas me käitume indiviidina või kollektiivis, on mõjutatud ümbritsevast ja meie endi sees toimuvast (Süsteemiteooria).

Milvi Maiste

Esimene kokkupuude sotsiaaltööga oli, kui sain tööle Sotsiaalmaja turvakodu perenaiseks. Samas majas toimus projektipõhine probleemsete koolilaste abistamine koolitöödes ja nendega koos vabaaja veetmine. Läbisin mitmeid Lastekaitse Liidu poolt korraldatud koolitusi laste ja perega seonduvast.

Peale projektitööd sain võimaluse asuda tööle kooli sotsiaaltöötajana (esimene Läänemaal). Töötasin algkooli ja põhikooli õpilaste, õpetajate ja vanematega. Ajaga tegi muutuse läbi kooli sotsiaaltöötaja nimetus, millest sai sotsiaaltöötaja ja edasi sotsiaalpedagoog. Täiendasin ennast mitmel koolitusel, et olla pädevam oma töös. Olen viinud läbi ka lepitusi koolinoortega alaealiste komisjoni kaudu.

Lõpetanud töö algkoolis sotsiaalpedagoogina, tekkis uus võimalus pakkuda tuge lasteaialastele kunstitegevuse kaudu. Olen õnnelik oma töös ja tunnen rõõmu lastest, kes tulevad särasilmselt ja naudivad meie ühist tööd. Kunstiline tegevus mõjub rahustavalt ja maandab stressi. Olen lastele nende kunstilises tegevuses saatjaks/toetajaks murede ja rõõmude väljendamisel ning sotsiaalsete oskuste arendamisel.

Töös väikelastega lähtun psühholoog-kunstiterapeut Helen Tartes-Babkina metoodikast.

„Tihti lahendavad käed mõistatuse, mille kallal mõistus on kaua asjatult vaeva näinud“

/C.G Jung/

Riina Vare

Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö BA ja läbinud Kaasava Hariduse Keskuse sotsiaalpedagoogi arenguprogrammi. Õppides kinnistus minu veendumus, et minu töö sihtrümaks saavad lapsed ja noored.

Sotsiaalpedagoogi töö on kantud empaatiast, inimlikkusest, väärikusest, aususest, austuses ja koostööst. Koostöö algab lahkest pilgust, sõnast ja siirast huvist.

Suuname, anname kätte teerajad ja aitame leida ressursse nende radade läbimiseks. Hea on näha, kui lapsel arenevad sotsiaal-emotsionaalsed oskused  aitavad toime tulla igapäevastes olukordades – olgu selleks siis ärevas olukorras oma mõtete selge hoidmine või sõprussuhete loomine, julgus oma arvamust avaldada ja oskus teiste arvamust kuulata. Oluline on ka toimetulek tugevate tunnetega, näiteks pettumus, häbi, hirm, viha või ka suur rõõm.

Jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm on kahekordne rõõm.

Kirsi Uusmaa

Olen lõpetanud Tartu Ülikoolis psühholoogia eriala magistrantuuri. Lisaks olen omadanud väljaõpped pere lahendusringi koordinaatorina ning vanemluskoolituse “Imelised aastad” grupijuhina. Töö suunaks valisin koolipsühholoogia. Olen töötanud erinevas vanuseastmes laste ja noortega alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni välja. Siinkohal on oluline ka koostöö lastevanemate ja õpetajatega.

Usun, et lapse varajased aastad lasteaias ja koolis annavad olulise panuse inimeseks kujunemisel. Annan endast parima, et psühholoogi toetav panus väljaspool kodu aitaks sellele kujunemisele positiivselt kaasa. Enda töö juures rõõmustab mind kõige rohkem, kui näen, et väikesed muutused mõtlemis- või käitumismustrites toovad kaasa suured muutused, mis tagavad parema elukvaliteedi.

Kristina Ambros

Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala magistrantuuri, spetsialiseerumisega nõustamise suunal. Lisaks olen läbinud kognitiiv-käitumusliku ja pereteraapia algkursused. Samuti olen enda tööriistakasti täiendanud loovteraapilise meetodiga „Töö saviväljal“ – seda nii laste kui täiskasvanutega töötamiseks. Lastega töös näen, et savitöö pakub lisaks rõõmule eneseväljendamisest ka võimalust kehalise ja sõnalise kontakti põimumiseks. Vahel on lastel sõnadega end keeruline väljendada ning just siis tuleb appi savitöö.

Sügavam huvi inimeste ja psühholoogia vastu tärkas gümnaasiumi astmes. Teadsin, et töö inimestega võiks olla minu edasine suund elus.

Enda töös püüan lähtuda mõttest, et pole olemas lahendamatuid olukordi. Alati on võimalik, seda ikka koostöös ja last ümbritsevaid täiskasvanuid kaasates, luua positiivseid muutusi, olgu need kui väikesed tahes. Iga laps ja ka täiskasvanu on eriline, meil kõigil on oma seljakott, mis meid elus saadab. Oluline on mõista, aktsepteerida ja väikeste sammude haaval edasi liikuda.

Liis Toom

Töötan psühholoogina Haapsalu Põhikoolis alates 2014. aastast. Mul on psühholoogia magistrikraad Tallinna Ülikoolist (2011). Lisaks olen läbinud kognitiiv-käitumisteraapia ja pereteraapia baaskursuse ning õppinud laste ja noorukite psühhoanalüütilise psühhoteraapia 5-aastases väljaõppes.

Minu töös toetab mind Soome psühhoterapeudi Tommy Hellsteni mõte, et iga inimene on nagu omaette maailmakõiksus. Kui minu vastuvõtule tuleb uus klient, tuleb sinna uus maailmakõiksus. Vanade mõõtkavade järgi ei või talle läheneda, sest iga inimene on ainukordne. Kui ta tuleb, peab uuesti orienteeruma selles universumis, mille moodustab teine inimene. Aga on hämmastav, et kuigi me oleme kõik nii erisugused, oleme ikkagi nii sarnased, et võime üksteisega samastuda. Võime üles leida teises inimeses peituva inimlikkuse, sest see meenutab meile paljuski meie enda oma. Täiesti erisugustena oleme niisiis üksteisega täielikult sarnased.

Olga Kuldmeri

Olen tänaseks töötanud 18 aastat psühholoogina. Psühholoog-praktiku erialal olen omandanud bakalureuse kraadi Tallinnas Sotsiaal-Humanitaarinstituudis ja magistrikraadi Riias Praktilise Psühholoogia Kõrgkoolis. Täiendusõppes olen läbinud mitmeid kursuseid ja koolitusi, mille kasutamine aitab igapäevases töös. Senine töökogemus on olnud seotud peamiselt laste, noorte ja nende vanemate nõustamisega.

Lasteaia- ja koolipsühholoogina usun tugevalt, et meie ei muuda last, vaid keskkonda, pakkudes seeläbi lastele võimaluse kasvada ja areneda neile sobivas ja toetavas õhkkonnas.

Nende aastate jooksul toimunud inimeste paranemise ning vaimse arenegu protsessid koos lõpptulemustega on need, mis on toetanud ja kasvatanud minu huvi selle ameti vastu.

Reet Saareväli

Õppisin Tallinna Pedagoogikaülikoolis koolieelset pedagoogikat ja psühholoogiat, omandades sealt magistrikraadi, järgnesid õpingud Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ning täiendavad teraapiaõpingud Vilniuse Ülikooli juures, kus läbisin psühhodünaamilise grupiterapeudi väljaõppe. Olen “Imeliste Aastate” grupijuht.

Armastan oma tööd ning tunnen rõõmu igast väiksemastki edusammust, milleni minuni jõudnud abivajaja jõuab. Pean oluliseks lapsevanemate ja õpetajate toetamist ning koostööd nendega.

Vaimset tervist hoides, väärtustades ning lastele ja noortele õigeaegselt kõiki vajalikke tugiteenuseid pakkudes, saame kaasa aidata õnnelikuma ja edukama inimese, pere, ühiskonna arengusse.